Märgistuse uued nõuded.pdf                    
Rehvihunnik ministeeriumi ees täitis eesmärki

Üha süvenevad probleemid rehvivaldkonnas viisid Eesti Rehviliidu veebruaris selleni, et tähelepanu saamiseks tuli keskkonnaministeeriumi ette maha kummutada viis tonni rehve. Tänaseks on keskkonnainspektsioon lubanud asuda seadusest kõrvalehiilijaid intensiivselt kontrollima.

Hoolimata sellest, et Eesti Rehviliit on juba aastaid juhtinud järjekindlalt ametkondade tähelepanu rehvide taaskasutamise valdkonna probleemidele, ei ole riik seni suutnud tagada õiglast, läbipaistvat ja keskkonnale ohutut taaskasutussüsteemi.

Aktsioon andis soovitud tulemuse ning rehvitemaatika on viimaks nii meedia, keskkonnakomisjoni kui ka ministeeriumi huviorbiidis. Kuigi esialgu kõlanud lahendused, mis keerlesid peamiselt rehvide vastuvõtuhinna tõstmise ümber Rehviliidu hinnangul probleeme täielikult ei lahendaks, andis rehviaktsiooni järel riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud kohtumine lootust positiivseteks arenguteks. Teemat on lubatud põhjalikumalt käsitleda edaspidistel komisjoni istungitel.

Riik kaalub ühe võimalusena näiteks ajutise rehvide vastuvõtu miinimumhinna määramist kuni taaskasutamist ootavate rehvide laojäägi vähendamiseni. Riigi poolne mõte on selles, et tänased vastuvõtutasud ei ole jätkusuutlikud ega võimalda rehvide korrektset taaskasutust. Samuti kaalutakse tõsiselt auditeerimise kohustuse sisse viimist, mis aitaks riiklikult täpsemalt kontrollida deklareeritud andmete õigsust.

Laual on olnud ka keskkonnatasu kehtestamine taaskasutussüsteemiga mitteliitunud rehvifirmadele. Keskkonnainspektsioon on seadnud rehvivaldkonna oma 2016. aasta prioriteediks ning võtab teravdatud tähelepanu alla seadusest kõrvale hiilivad ettevõtted. Samuti on inspektsioonil plaanis kontrollida deklareeritud arannete õigsust.  

Riik võib Raadi rehvihunniku ise ära vedada

Juba aastaid Raadil vedelev rehvihunnik ei ole vähenenud sellises tempos nagu seda on Rehviringluselt nõudnud keskkonnainspektsioon. Seetõttu kaalutakse praegu ühe võimalusena asendustäitmist, mis tähendab, et rehvihunniku veaks ära riik ning selle eest esitataks arve Rehviringlusele. Tõenäoliselt tooks selline samm vältimaltult kaasa ka rehvide vastuvõtuhinna tõusu.

Hiljaaegu keskkonnainspektsioonis toimunud kohtumisel tootjavastutus-organisatsioonidega lubati probleemiks olevate rehvihunnikute osas alustada haldusmenetlusi.

Rehvitehnikute koolitamine sai hoo sisse

Veebruari alguses läbisid kolme Eesti kutsehariduskeskuse õppejõud Eesti Rehviliidu eestvedamisel Münchenis nädalase rehvitehnikute koolituse. Õppejõudude koolitamine võimaldab hakata tehnikuid kõrgemal tasemel ette valmistama.

Koolitus andis tõestust asjaolule, et Eestis on rehvitehnika valdkonnal veel palju arenemisruumi. Tipptasemel õppeklassides läbi viidud töötubades veendusid osalejad näiteks selles kuivõrd kvaliteetselt on oskusliku töö korral võimalik taastada purunenud ja esmapilgul täiesti kasutuskõlbmatu rehv.

Koolitusel osalesid Margus Kivi Kuressaare Ametikoolist, Priit Auväärt Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ning Margus Villau Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Koolitus toimus koostöös Saksamaa suurima rehviseadmete ja tarvikute valmistajaga REMA TiP TOP, keda Eestis esindab Balti Rehviseadmete AS. Koolituse viis läbi Stahlgruber Foundation oma tipptasemel kaasaegsetes õppeklassides.  


Eesti Energia katsetab rehvidest õli tootmist
Ühe perspektiivika lahendusena vanarehvide taaskasutusprobleemile ollakse Eestis analüüsimas rehvide ulatuslikku kasutamist Eesti Energia õlitööstuses ja Iru jäätmeenergiaplokis.

Tänaseks on Irus juba katsepõletamisi alustatud, õlitööstuses testide läbiviimiseks oodatakse hetkel keskkonnaameti luba. Juhul kui katsetulemused näitavad, et rehvide põletamisel tekkivad heitmed jäävad normi piiresse, oleks võimalik suunata oluline osa Eestis tekkivatest rehvidest energia tootmisesse.
Goodyear tutvustas kerakujulise rehvi ideed
Goodyear tutvustas Genova Motor Showl oma tulevikuvisiooni rehvist, mis pealtnäha ei meenuta sugugi klassikalist rehvi. Kerakujuliste rehvide arendamise ajendiks on isesõitvate autode oodatav võidukäik järgmistel kümnenditel.
Rehviliidu koduleht
MTÜ Eesti Rehviliit

Email again: